Multšid
1. Orgaanilisteks
multšideks loetakse koorepuru, turvast, puiduhaket, murulõikmeid, puulehti jms.
Taimede kasvuks on need alati paremad kui sünteetilised multšid. Need
parandavad mulla niiskusesisaldust ja varustavad taimi orgaanilise väetisega,
tänu millele areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik. Mulla pinnale ei
teki õhuvahetust takistavat koorikut. Pärsivad ka umbrohtude kasvu ja
vähendavad herbitsiidide kulu. See on oluline keskkonnakaitse seisukohalt, kuna
mürgid satuvad pinna- ja põhjavette.
Orgaanilised multšid vähendavad mullatemperatuuride suuri
kõikumisi, mis tekitab taimedele stressi. Hoiavad pinna soojemana talvel ja
jahedamana suvel. Nad aktiviseerivad mulla elutegevust ja meelitavad ligi
vihmausse. Aeglustab ka kevadel maa sulamist, mis lükkab taimede õitseaega
edasi. See vähendab öökülmade kahjustuste ohtu. Vähendab ka erosiooni ning
alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist, mistõttu võib teda kasutada
suure koormusega aladel muru asemel.
Orgaanilised multšid aitavad vähendada ka haiguste
levikut, kuna vähendavad taimede kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral.
Multšitud pinnast on lihtsam hooldada, kuna umbrohtu on
vähem, kaob vajadus iga-aastase kaevamise ja sagedase rohimise järele.
Orgaanilise multši korral tuleb aga kindlasti lisada
lämmastik- või segaväetist, kuna multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid
rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente.
Kõige enam kasutatakse orgaanilistest multšidest
okaspuu koorepuru. See sobib ka
dekoratiivseks katteks muu multši peal. Muudab mulla happelisemaks. Kui
kasutatakse ainult koorepuru, peaks paksus olema 5-7 cm. Taimede juurekael
tuleb jätta vabaks. Alumised kihid kõdunevad, seega tuleks kihti aeg-ajalt
uuendada – vana multši võib mulda kaevata või riisudes eemaldada.
Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru,
põõsaste ja hekkide alla jämedam ja paksem kiht (7 cm). Kui paigutada mulla ja
multšikihi vahele multšiloor, aeglustab see kõdunemist. Samas takistab kangas
hapniku liikumist mullas ja muld hakkab paakuma, seega tuleks kangast kasutades
pind hoolikalt ette valmistada. Mullale võiks lisada kohevuse parandamiseks
komposti ja liiva või kergkruusa.
Aianduskeskus Hortes pakub peene- ja jämedakoelist
männikoorepuru, 80 liitristes pakendites.
Roosipeenrasse sobib multšina pigem turvas. Paksus võiks olla 8-10 cm. Eelmisel aastal pandud
multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja
juurte kasvu. Taimede juurekael tuleb jätta multšimisel vabaks.
Biolani kasvuturvas on väetiselisandiga
turbasegu harrastusaednikele, mis sobib külvamiseks, istikute kasvatamiseks,
lillede ja köögiviljade aluspinnamullaks ning pinnaseparanduseks. Turbale on
lisatud lupja ja väetisi. Ei ole taimehaigusi ega umbrohtu.
Biolani põhiturvas on puhas hele rabaturvas,
mida ei ole väetatud ega lubjatud. Looduslikult happeline, ei ole
umbrohuseemneid ega haigustekitajaid. Sobib ka juurviljade ladustamiseks ja
maaparanduseks.
Kekkilä
talvekaitseturvas on vähelagunenud vetthülgav turvas, sobib külmakartlike
rooside, rodode, elulõngade ja püsikute katmiseks külmade saabumisel.
Neutraliseerimata, ei sisalda väetisi. Kui turba alla pakasekaitsekangas
laotada, saab kevadel turba kokku koguda ja uuesti kasutada.
Hansaplant pakub Eesti Turbatoodete Kasvuturvast. Orgaanilise aine sisaldus on 98%.
Kasutatakse seemnete idandamiseks, ettekasvatatavate taimede külvamiseks pikeerkastidesse, potistamiseks ning pitilillede ümberistutamiseks. Sobib taimedele nii kasvuhoones kui avamaal.
On ka Kekkilä turbaplokid turbapeenarde rajamiseks, turvas talvekaitseks ja Biolani kasvuturvas.
Männiokkad on
dekoratiivne ja õhuline multš, aga sobivad ainult happelist mulda vajavatele
taimedele, kuna tõstavad mulla happesust.
Kõrreliste
nagu põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad kasutamine multšina aitab taimedel
eriti hästi omastada lämmastikku. Kihi paksus 7-8 cm.
Puulehed on
multšina tõhusad, kuid neil on mitmeid miinuseid – nad ei ole eriti
dekoratiivsed, neid on keeruline ühtlaselt jaotada, tuul võib lehed eemale kanda,
tuleks lisada lämmastikväetist. Kiht peaks olema 5-7 cm. Kõdunevad 2-3 kuu
jooksul ja siis tuleb need mulda kaevata või ära riisuda. Purustamata puulehed
kõdunevad aga aeglaselt, seega tuleks neid enne kompostida.
Murulõikmete
puhul tuleks piirduda 2,5-3 cm paksuse kihiga, paksem kiht ei lase enam õhku
läbi.
Kui kasutada saepuru,
peaks see olema eelnevalt 2 aastat seisnud, sest selle ajaga lagunevad saepurus
sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Paksus peaks olema 2,5-3 cm. Ei
soovitata maasikakasvatuses, kuna kleepub marjade külge.
Multšina võib kasutada ka haljasmassi, näiteks kõrreliste ja punase ristiku segu.
Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed hästi lämmastikku, ristik aga
aitab omastada fosforit ja kaaliumi.
2. Mineraalne
multš on kiviklibu ja killustik. See sobib hästi näiteks alpiaeda või modernsesse
aeda. Aianduskeskus Hortes pakub müügiks kergkruusa,
mida saab lisaks multšimisele kasutada ka drenaažina. Tegemist on keemiliselt
neutraalse materjaliga, mis on vastupidav nii külmale kui niiskusele.
3. Sünteetilisteks
multšideks loetakse peenravaipu, multšiloore, geotekstiile jms. Nende eeliseks
on lihtne paigaldus, väike hooldustööde maht ja soodne hind.
Geosünteedid ja
kattekangad
Peenravaip on
väga pikaealine vett ja õhku läbilaskev must polüpropeenkangas, mis on
märgistatud ruudukestega, et hõlbustada taimede istutamist võrdsetele
vahekaugustele. Maasika- ja köögiviljapeenardes kasutatakse seda sageli ilma
täiendava multšikatteta, haljastuses aga lisatakse koorepurumultši või
dekoratiivkillustikku. Materjalil on UV kaitse, mis teeb ta vastupidavaks mitme
hooaja vältel. Tarbeaiast eemaldatakse see tavaliselt pärast saagi koristamist.
Enne paigaldamist tuleks peenravaip ette valmistada ja
väetada. Taimede istutuskohtadesse lõigatakse terava noaga ristid, mille kohale
kaevatakse süvendid ja istutatakse taimed. Peenravaiba võib katta
dekoratiivmultšiga või peita selle ääred mulla alla.
Eraldi taimekultuuridele on mõeldud eemaldatavad
multšikiled: maasikakile on 0,06 mm ja kurgikile 0,04
mm paksune polüetüleen. Maasikakile on UV kaitsega, kurgikile mitte. Nende
plussideks on varem valmiv saak, suurem saagikus ning väiksem vajadus kasutada
kemikaale, kuna kile takistab umbrohtude kasvu ja toitainete väljauhtumist
mullast. Miinusteks on aga varasem õitsemine, mis muudab taimed öökülmade
suhtes tundlikumaks ning raskendatud on hilisem väetamine. Viljade kvaliteet
langeb pärast teist saagiaastat. Selle vältimiseks tuleks kile alla paigaldada
tilk-niisutussüsteem.
Multšiloor ehk
tekstiilmultš on UV-kiirguse suhtes vastupidav mustakiuline polüpropeenmaterjal.
Laseb vett läbi. Kiirendab noorte taimede juurdumist, hoiab pinnase niiske ja
sooja, aitab hoida vajalikku niiskusastet, tõrjuda umbrohtu ning eraldada
haljastuses erinevaid pinnakihte – näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras.
Multšilooriga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või
geotekstiiliga kaetud peenras, aga ta laguneb mõne aastaga ja vajab uuendamist.
Takistab tigude tegutsemist taimede vahel.
Ette valmistatud pinnasele laotatakse multšiloor,
millesse on terava noaga lõigatud istutusaugud, servad kinnitatakse mulla või
muu materjaliga. Ilutaimede puhul kasuatakse lisaks ka koorepuru või
dekoratiivkillustikku.
Scandagra pakub Agritexi tekstiilmultši. Tootekirjeldus on sama, mis Hortese lehel.
Mulla soojuse ja niiskussisalduse hoidmiseks, öökülmade eest
kaitsmiseks ning kahjurputukate vältimiseks kasutatakse katteloori. See on õhuke, väga kerge, valget värvi
polüpropüleenikiududest kangas. Seemned idanevad kiiremini, kui külv
kattelooriga katta. Varajase saagi saamiseks varakevadel soovitatakse 23
grammist ehk talveloori, kuna see on tihedam, tugevam ja vastupidavam.
Aitab stabiliseerida öise ja päevase temperatuuri
kõikumisi – loori all jahtub päeva jooksul soojenenud maa aeglasemalt.
Paigaldatakse otse mulla pinnale, kasvavate taimede puhul
otse taimedele. Ei tohiks olla liiga pingul. Servad võib kinnitada mulla,
laudmaterjali, kividega vms. Kui loor pole hästi paigaldatud, võib ta tuule
käes rebeneda.
Haljastuses ja teedeehituses pinnase tugevdamiseks, külma
kaitseks ja umbrohu tõkestamiseks kasutatakse geotekstiili ehk filterkangast. See on polüpropeenkiududest vett ja
õhku läbilaskev vastupidav hallikas viltjas kangas. Eraldab üksteisest pinnasekihid
ja tõkestab maapinna külmumisest tulenevaid kahjustusi. Kui on erosioonioht,
kaitseb filterkangas pealmise kihi kadumist voolava vee mõjul. Tugevdab ka
varisemisohtlikke piirkondi.
Enamasti kasutatakse teda alusmaterjalina tänavakividest
teedel ja terrassidel, liiva- või kruusateedel, drenaažitöödel, kalletel,
liivase pinnase viljakamaks muutmisel, liivakastide ja istutuskastide vooderdamisel,
astmikel, veesilmade alusmaterjalina, tiigikile paigaldamiseks, mänguväljakute kuivendus-
ja tugevdusmaterjalideks.
Hea materjal liivasel pinnal, kus teda võib paigaldada
kohaliku pinnase ja juurde veetava kasvupinnase vahele. Mullakihi paksus kanga
peal peaks olema minimaalselt 20 cm. Kui aga tahta muuta mudaseid tiigikaldaid
liivaseks, võib asetada kanga talvel jääle ja katta liivakihiga. Jää sulades
langeb kangas koos liivaga mudakihi peale. Kangas on tiheda struktuuriga ja
muda ei pääse sellest läbi.
Suurte puude juurte eemale hoidmiseks istutusaladest või
vundamentidest kasutatakse juuretõkkekangast.
See on väga tugev ja jäik pruunikas geotekstiilile sarnanev kangas. See
võimaldab taimi istutada ebatavalistesse kohtadesse, nt killustikku, kivide
vahele või liiva sisse. Turbaaia rajamiseks hea vahend. Juuretõkkega
vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurde ümbert, samas filtreerib
üleliigse kastmis- ja sademete vee. Laseb vett läbi, kuid ei kõdune ega mädane.
Aianduskeskus Hortes pakub filterkangaid,
juuretõkkekangaid, katteloore, maasikakilesid, tekstiilmultše ning varjutus- ja
tuulekaitsekangaid.
Multši valik oleneb eesmärgist, pinnasest ja taimestikust. Ükski variant pole teistest oluliselt parem, kuna igal multšil on erinevad omadused. Taimede kasvu aladel on kindlasti parem kasutada orgaanilisi multše, aga neid võib vajadusel kombineerida sünteetiliste kangastega.
Isiklikult eelistaksin võimalusel Eestis toodetud orgaanilisi tooteid, eriti kasvuturvast. Kangastest ei kasutaks aias selliseid, mis looduses ei kõdune, nt juuretõkkekangaid. Need on küll vastupidavad, aga kuna nad ei kõdune, saastavad nad loodust ja ma leian, et nende kasutamine on õigustatud ainult teede ehitusel.
Väetised
Mineraalsetest
väetistest on saadaval aia üldväetised, mis sobivad nii avamaal kui kasvuhoones
kasvavate köögiviljade väetamiseks, ilutaimede ja lillede väetamiseks aias ning
põhiväetisena enne muru külvamist.
Eraldi väetised on marjadele, õitsvatele taimedele, rohelistele taimedele, rododele, roosidele, kaktustele, okaspuudele, tsitruselistele, orhideedele ja murule. Samblaeemaldajaga muruväetis vähendab lühiajaliselt mulla pindmise kihi pH, mis muudab sambla pruuniks, lämmastik aga kiirendab muru kasvu.
Eraldi on pikaajaline aiaväetis ja sügisväetis.
Orgaanilistest väetistest on olemas istutus- ja sügisväetised, köögiviljaväetised, kartuliväetised, muruväetised, mereadru ekstrakt, kanasõnnik, biokompost ning loodusväetis, mis sisaldab mereadru ja kanasõnnikut.
Valik mineraalväetiseid Hortese aiakeskusest:
Marjaväetised sisaldavad marjakultuuridele vajalikke elemente. Sisaldavad halle graanuleid, mis alustavad toitainetega varustamist kohe ning rohelisi graanuleid, mis on kaetud vaigukihiga – see teeb eraldumise pikaajalisemaks. Tagab toitained 3 kuuks.
Väetisepulgad õitsvatele taimedele sisaldavad õistaimedele vajalikke põhi- ja mikroelemente. Toimeaeg on 100 päeva.
Rodoväetis sobib kõikidele hapulembelistele taimedele. Hallid ja rohelised (vaiguga kaetud, pikaajalised) graanulid tagavad toitainetega varustatuse kolmeks kuuks.
Roosiväetis sisaldab roosidele ja õitsvatele põõsastele mõeldud põhi- ja mikroelemente.
Kaktustele ja sukulentsetele taimedele mõeldud vedelväetis sisaldab rohkesti kaaliumit, mis kiirendab kasvu ja tugevdab rakkude struktuuri.
Sarnaseid vedelväetisi on ka tsitruselistele ja orhideedele (sisaldab väävlit).
Orgaanilised:
Istutus- ja sügisväetis sisaldab kanasõnnikut, adrujahu ja melassi. Orgaanilisel kujul fosforit, rohkelt kaaliumit, mikroelemente. Lämmastikku ei sisalda üldse.
Köögiviljaväetis sisaldab komposteeritud kanasõnnikut, melassi ja korall-lupja. Melassiekstrakt suurendab kaaliumisisaldust. Lisatud on lupja.
Mereadruekstakt on vedel taimehooldusaine, mis tasakaalustab taimede toitainekasutust eriti pimedal ajal. Ei asenda väetamist, aga sobib talvepuhkuse ajal taimede pritsimiseks ilma muu väetiseta.
Biokompost hobusesõnnikust suurendab mulla viljakust. Vabaneb pikka aega. vesi ei uha seda mullast välja. Aktiviseerib mulla mikro- ja makrobioloogilist elu. Rasked mullad muutuvad kobedamaks ja kerged mullad sidusamaks. Paranevad mulla vee-, õhu-, soojus- ja toiterežiim.
Muruväetis sisaldab komposteeritud broilerisõnnikut, melassi, korall-lupja, jahvatatud adru. Muru ei sammaldu ega vaja lupjamist.
Baltic Agrol on suur valik erinevaid väetisi, mis on jagatud kuueks suuremaks rühmaks:
1. Põlluväetised (kompleks- ja lämmastikväetised)
2. Avamaa NPK väetised
3. Vees lahustuvad väetised (tahked, vedelad ja kelaadid). Peamiselt kastmisväetistena kasvuhoonetes, puukoolis või põllul. Osa sobib lehtede kaudu väetamiseks. Kastmisväetamine on kõige efektiivsem väetamisviis, kus toitained lähevad vees lahustunud kujul otse taime juurte piirkonda. Vesi, milles väetist lahustatakse, peaks olema üle 10 kraadi. Toitainete parimaks omastamiseks peaks kastmislahuse pH olema vahemikus 5,5-6,0.
Lehtede kaudu väetamine on kiireks abinõuks, kui ilmnevad toitainepuuduse nähud. Samas on see lühiajaline. Vajadusel võib korrata 2-3 korda 7-10 päevaste vahede tagant.
Pakutavad väetised on Ferticare, Folicare, Krista, YaraLiva Calcinit, Turbo Seed Zn ja Nurticomplex.
4. Täiendväetised võimaldavad optimeerida mulla toitainete bilanssi.
Saadaval on kaaliumsulfaat, superfosfaat, magneesiumi- ja booriväetis, täiendväetis, CropCare NK 13-0-13.
5.
Turbaväetised on NPK-täisväetised kõikidele orgaanilistele substraatidele.
Saadaval on dolomiidijahu, Peatcare, Plantacote ja puukooli püsiväetis.
Dolokivijahu kasutatakse kasvuturba neutraliseerimiseks ja mulla lupjamiseks. Vähendab substraadi happesust. Paraneb toitainete lahustuvus, suureneb kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus.
6. Maheväetised on toitainete ja huumuse allikaks maheviljeluses. Sobivad köögiviljade, maasikate, viinapuude, viljapuude, kartuli ja teraviljade väetamiseks.
Toitained vabanevad järk-järgult kogu taime kasvuperioodi vältel, mis aitab vähendada lämmastiku leostumist juurestiku piirkonnas. pH on neutraalne, ei sisalda patogeene ega umbrohuseemneid.
Saadaval on Monterra väetised, mille tooraine on 100% looduslik. Spetsiaalselt välja töötatud mahepõllundusele.
Enne külvamist laotada graanulid mullapinnale ja kastarikkalikult. Võib külvata ka juba kasvavate taimede vahele.
Bauhofi aiakeskus pakub istutus- ja sügisväetisi, orgaanilisi väetisi (kanasõnnik, hobusesõnnik, mereadru).
Väetisi orhideedele, õitsvatele lilledele, maasikatele, tomatitele, marjadele, viljapuudele, murule, okaspuudele, kurkidele, toalilledele, kartulile, juurviljadele, roosidele, rododele, sibullilledele. On ka erinevaid universaalväetisi.
Kaubamärgid on peamiselt Biolan, Kekkilä, Compo, Greenworld, Biopon ja Substral.
Scandagra Eesti AS pakub peamiselt Yara väetisi ning Leedu Arvi väetisi.
Yara AB on maailma üks suurimaid väetisetootjaid.
YaraBela Axan on mõeldud pealtväetamiseks taimedele, millel on keskmine kuni suur magneesiumi- ja väävlivajadus.
ASN - ammooniumsulfaat-nitraat on lämmastikväetis koos väävliga, mis aitab taimel paremini omastada lämmastikku ja teisi elemente. Toimib kiiresti ega imendu mulda. Pealtväetamine takistab väävli mulda leostumist.
YaraMila nimelised on granuleeritud universaalväetised. YaraLiva väetised sisaldavad vees hästi lahustuvat kaltsiumit koos nitraatlämmastikuga.
Kristalon väetised sobivad nii avamaa- kui kavuhoonekultuuridele, juurviljadele, lilledele ja puuviljadele.
YaraVita väetised on mikroelementide segud. Kasutatakse eraldi ja segudes puudushaiguste ennetamiseksja kõrvaldamiseks juurevälise väetamisena.
PG-MIX kasutatakse turbasubstraatides. Sisaldavad kõiki mikro- ja makroelemente.
Leedus toodetud Arvi väetiseid on köögiviljadele, murule, lilledele, maasikatele, okaspuudele ja kasvuhoonekultuuridele.
Hansaplantis on saadaval erinevad Baltic Agro väetised: üldväetis, väetised okaspuudele, murule, rododele, tomatitele, roosidele ja toalilledele. Orgaanilistest väetistest on kanasõnniku graanulid.
Teine peamine kaubamärk on Compo, kes pakub väetiseid murule ja maitsetaimedele. On ka üldine aiaväetis.
Kasutatud
materjalid
http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=73
http://www.bauhof.ee/aed/vaetised-ja-taimekaitse-lisatud.html
http://www.hansaplant.ee/
http://www.hortes.ee
http://scandagra.ee/et/vaetised
