Saturday, July 4, 2015

Konteinerhaljastus

Konteiner
Puidust. Pikkus 50 cm, laius 30 cm, kõrgus 15 cm.
Kollane. Mõõtmed on seesmise kasti kohta, mida ümbritseb dekoratiivne lipp-aeda meenutav ümbris.

Visand

Sinine - aedlobeelia
Roheline - värd-kirinõges
Punane - suur lõvilõug

Taimed
1. Aedlobeelia. Lobelia erinus compacta.
15 cm, tihe, püstine
SINILOBEELIA Crystal Palace

2. Värd-kirinõges. Coleus blumei. 'Wizard Golden'. 
30 cm. 2 tükki.


3. Suur lõvilõug. Antirrhinum majus. 'Scarlet'.
Kuni 90 cm. 5 tükki.
Lõvilõug suur ''Scarlet'' Antirrhinum majus

Taimede valikul lähtusin taimede kõrgusest ja värvusest. Ees on kõige madalamad ja tihedamad lobeeliad, mis ümbritsevad tagapool ja keskel olevaid suuremaid taimi. Eresinine loob kollase lipp-aeda meenutava kastiga kontrastse ja pilkupüüdva koosluse. 
Kaks suurt rohelist kirinõgest kahel küljel ning 5 pikka punast suur-lõvilõuga keskel moodustavad astmelise ja kõrge kompositsiooniga terviku. Taimede valik ja asetus järgivad ka konteineri ümbrise püramiidjat kuju.

Lõpptulemus näeks välja selline:


Substraat
Konteiner mahutab 22,50 liitrit. 
Kasutan universaalset lillemulda umbes 23 liitrit.

Väetis
Miracle Gro suvelillede väetis, 250 g. 
1 gramm 1 l vee kohta igal kastmisel.



Kasutatud allikad
http://www.aiamaailm.ee
http://www.vesneriaed.ee/suvelilled
http://www.kuuseaiand.ee/tooted/lillemullad-kasvuturbad&product=8&toode=universaalne-lillemuld-50l
http://www.hortes.ee/est/taimekaitse-hooldus/vaetised/miracle-gro-suvelillede-vaetis




Sunday, May 24, 2015

Reflektsioon

Töö autoriks oli Keiu Liivak ja teemaks kiviktaimla.

Kiviktaimla rajatakse reljeefsele pinnale suurtest kividest. Maapind tuleb sügavalt läbi kaevata ja eemaldada kõik umbrohujuured. 

Soovitatakse kasutada ainult ühte tüüpi kive.

Sain teada, et kiviktaimlas on kivid esmatähtsad, ja mida suuremad, seda parem – sest kivid takistavad vee aurumist mullast. Nii püsib muld kivide all ja vahel niiske ning jahe. Üleliigne vesi valgub ära.

Kasulik on teada, et paekivide vahel kasvavad lubjalembesed ning raudkivide vahel hapulembesed taimed.

Huvitav on, et kiviktaimlasse sobivaid taimi on palju ja väga erinevaid puudest sibullilledeni. Tundub, et turbaaia jaoks on valik mõnevõrra väiksem.


Huvitav oli ka, et kiviktaimlat saab rajada suuremasse aiavaasi või betoonpotti.

Töö oli ülevaatlik ja informatiivne.

Friday, May 1, 2015

Turbapeenar


Mis on turbaaed?

Võhma Aiandusselts "Kanarbik" annab ülevaate rabaaia tekkeloost ja olemusest, põhinedes Eesti ühe esimese rabaaia rajaja Arnold Hannusti loengule:
Rabaaed (ehk turbaaed) on aianduse ajaloos üks uusimaid aiatüüpe. Tema tekkelugu on seotud 1950.-ndatel praktilise vajadusega tõkestada Šoti mägedes erosiooni. Turbapätside kasutamine osutus karjamaade kindlustamiseks lihtsamaks võimaluseks, kuna materjal oli koha peal olemas. Nii moodustusid mäekülgedele terrassid, mis olid servatud turbapätsidega.

Luua Metsanduskooli materjalides on toodud, et turbaaed on vahend hapulembeste taimede kasvatamiseks kohtades, kus nad looduslikult ei kasvaks. 

Hansaplant on pühendanud turbaaia olemusele Kanal2 Aiasaates eraldi saatelõigu:

Videos annab nõu Arnold Hannust, kelle loengul põhineb ka Võhma Aiandusseltsi artikkel. 


Kuhu ja kuidas turbapeenart rajada?


Asukoht

Võhma Aiandusselts annab nõu: Männimetsas on pinnas looduslikult happeline, liivane ja kuiv, mis kanarbikulistele sobib. Kellele on kanarbikulised (sugukond Ericaceae) südamelähedased ja kes ei ela männimetsa all, võiksid rajada turbaaia. 
Selleks kohta valides tuleks jälgida, et lõunapäike otse peale ei paistaks. Ere varakevadine päike äratab igihaljaste taimede maapealsed osad, samas ei saa taim külmunud maapinnast vett kätte ning kuivab. Turbapeenra asukoht sobib seega suuremate puude taha. Paremini sobivad sügava juurestikuga puud. Tammed aga võivad tiheda võraga valgust liigselt varjutada. Parimad puud on männid, vähem sobivad kased, saared ja vahtrad, kuna nende pinnapealsed juured võtavad turbapeenra taimedelt vett ja toitaineid. Kui viimati nimetatud puude vahetusse lähedusse siiski turbapeenar rajada tuleb, tuleks turvas isoleerida pinnasest vettpidava kilega.

Asukoha valikul tuleb jälgida ka seda, et ei tekiks liigniiskust. Hästi sobib väikese kallakuga maapind. Kui alal esineb üleujutusi või on kõrge põhjavesi, neutraliseerivad need olud turba. 

Marjasoo talu kodulehel soovitatakse asukoha valikul lähtuda sellest, millised taimed on plaanis istutada. Igihaljad taimed ei sobi otsese päikese kätte, aga heitlehised rododendronid, sookailud, villpead ja mustikad kevadpäikest ei karda ning murakas on kevadel alles maa sees.

Luua Metsanduskooli andmetel sobib hapulembelistele taimedele samuti happelise liivaga metsaala, aga  mingil juhul ei sobi madalsooturvas, mille tunneb ära selle järgi, et ta on musta värvi, hästi lagunenud ning kleepuv. Rabaturvas on vähelagunenud, pruuni värvi ja temas on näha rohkelt kõdunenud taimeosi. 

Rajamine



Võhma Aiandusselts: Turbapeenra rajamist tuleb alustada maapinna hoolikast puhastmisest pikaelistest umbrohtudest. Seejärel märkida maha peenra kuju ning laduda servad kas maakividest, puidust või turbapätsidest. Enamasti piisab peenra kõrguseks ühe pätsi kõrgusest - 20 cm. Turbapätsid tuleb enne ritta ladumist vees niisutada ja otsad lõigata pika noaga sirgeks. Suurema peenra korral tuleks pätsidest serva paigutada astmed kas puupakkudest või suurematest kividest. 
Freesturba puhul on hea, kui turvas on võimalikult jämeda fraktsiooniga, see tagab õhustatuse ja turvas tiheneb aeglasemalt. 
Turvast tuleks peenrasse kühveldada nii, et tekiks väike küngas, sellisel juhul on uut turvast vaja lisaada tunduvalt hiljem. Turbasse võib lisada männikoort või männimetsa alust kõdu. Neid leiduvad mikroorganismid soodustavad rabataimede kasvu. Kui peenar tuleb kõrgem kui üks päts, tuleb kasutada telliskivide ladumise meetodit ja hiljem pätsid siduda, hästi sobivad bambusvaiad. 

Marjasoo talu kodulehel soovitatakse turbaaia rajamise eel kaevata viljakas aiamuld alalt välja ja seda mujal kasutada. Tekkinud süvendi põhi katta aukudega kilega, mis väldib puu- ja umbrohujuurte ning mineraalainerikka pinnasevee tungimist turbasse.
Täiteks sobib toores rabast lõigatud turbapäts või sõelumata ja väetisteta freesturvas, kuid selle märjaks tegemisega on palju tööd. 
Võhma Aiandusseltsi väitel piisab 20 cm pakustest turbapätsidest, kuna rabataimed sügavamale ei kasva, aga Marjasoo talu andmetel peaks kihi paksus olema vähemalt 30 cm - suurekasvulised rododendronid ja mustikad vajavad umbes poole meetri paksust kasvukihti. 


Luua Metsanduskooli materjalide põhjal on optimaalne mullareaktsioon on pH 4,0-5,5.
Et pinnasevesi ei muudaks substraati neutraalsemaks, tuleb väetada orgaaniliselt happeliste eriväetistega. Peenravaibaga vooderdamine vähendab samuti pinnavee liigset sattumist istutusalale, samuti ohtu, et substraat segatakse vihmausside poolt ümbritseva pinnasega läbi.  

Hansaplanti videos soovitatakse lisada turbale rammusamat mulda või kõdusõnnikut, kui peenras kasvatatakse mittekanarbikulisi, aga siiski hapukat mullareaktsiooni vajavaid taimi. Kanarbikulised lepivad lahja kasvukohaga.
Turbaaia substraat ei tohiks olla liiga peeneks jahvatatud. Kui on liiga peen, tuleks sellesse segada jämedakoelist männikoore puru, mis kõduneb väga aeglaselt. See võib hoida 20 aastat turba koheva ja on rododendronitele toiduks.


Taimede istutamine

Võhma aiandusselts "Kanarbik": Kui raabaaeda istutada okaspuid, tuleks istutusauku juurde segada mulda. Taimed tuleb istutada juurekael turbaga tasa. Sama kehtib rododendronite kohta, kes on väga tundlikud liigniiskuse suhtes. 

Marjasoo talu soovitab taimede istutamisel arvestada nende suurusega. Rododendronid ja mustikad vajavad vähemalt 1 m2 kasvuruumi, aga võib ka rohkem. Ka väiksemaid taimi ei tasu tihedalt istutada. 
Taimede vahed võib katta puukooremutšiga, aga see ei sobi jõhvikale, kuna tema varred juurduvad turbapinnal. 
Istutama peaks võimalikult noori taimi, lähevad paremini kasvama. Ostes õitsva rodopõõsa, mis on kasvanud kasvuhoones, võib see järgmiseks aastaks hukkuda, kuna kasvutingimused on liiga erinevad. 

Mida turbapeenras kasvatada?

Marjasoo talu kodulehelt leiab, et turbapeenral võib kasvatade kõiki meie oma raba- ja muidu hapu maa taimi: pohlad, jõhvikad, kanarbik, murakad, leesikas, sookail jpt. Mujalt toodud taimedest on ilmakindlaimad rododendronid ja eerikad. Peenra nurkadesse sobivad väikesekasvuliste okaspuude sordid. 

Luua Metsanduskooli materjalis on toodud hapulembeste taimede grupid:
1)     looduslikud rabataimed
2)     kanarbike ja eerikate sordid
3)     metsamarjad (pohl, mustikas, jõhvikas, murakas jt)
4)     mõningad okaspuud (mägimännid, kadakad)
5)     rododendronid

6)     mõned teised hapulembesed poolpõõsad e. varvud


Sobivad taimed

Rododendron (Rhododendron)
Kanarbik (Calluna vulgaris)
Eerika (Erica)
Küüvits (Andromeda)
Pohl (Vaccinium vitis-idaea)
Mustikas (Vaccinum)
Jõhvikas (Oxycoccus palustris)
Murakas (Rubus)
Mägi-võlupõõsas (Fothergilla major)
Hortensia (Hydrangea)
Magnoolia (Magnolia)
Asalea (Rhododendron subg. Azaleastrum)
Leesikas (Arctostaphylos Adans.)
Sookail (Ledum palustre)
Mägimänd (Pinus mugo)


Kuidas turbapeenart hooldada?
Erinevate allikate väitel vajab rabaaed üldiselt vähe hooldust.
Võhma Aiandusseltsi väitel sammalduvad mõne aastaga peenrapiirded ning peenar ei vaja pidevat rohimist ega hooldamist. 
Marjasoo talu kodulehel nimetatakse turbaaeda hõivatud inimese aiaks. Seal kasvavad pikaealised taimed, umbrohtu peaaegu ei ole ega tule. Kuival ajal võib kasta kord nädalas 10 l ruutmeetri kohta. Taimed vajavad küll vett, aga palju vähem kui soos tavaliselt on. Turvas hoiab hästi niiskust ja multš ei lase päikesel peenart liiga kuumaks kütta. 
Rodod kasvavad kõrgusesse, seega on kompaktsema põõsa saamiseks hea noorel põõsal paaril esimesel aastal kevadel ladvapungad ära näpistada. Pärast õitsemist tuleb õite jäänused ära murda. Sama kehtib sookailu kohta.
Väetis on kõigile turbataimedele sarnane: kloorivaba kompleksväetis NPK 10-10-20. On ka spetsiaalsed rodo- ja mustikaväetised. Väetada tuleks kastmisveega 10-20g liitri vee kohta, kolm-neli korda varakevadest poole suveni. 
Augusti teisel poolel peaks õite ja võrsete küpsemiseks andma fosforit ja kaaliumi.

Sammal, nagu Marjasoo talu teksti autor väidab, lisab turbaaiale ainult väärikust ning teda saab kividele kasvama õhutada suvel paar korda kisselliga kastes. 


Allikad

Kasutatud allikates oli enamjaolt sarnased andmed, allikad täiendasid teineteist, aga oli ka väikseid erinevusi. 
Võhma Aiandusseltsi tekst põhineb Eesti ühe esimese rabaaia looja ja sortide aretaja Arnold Hannusti loengul, seega tekitas usaldusväärsust. Sama Hansaplanti video kohta.

Marjasoo talus tegeldakse happelist mulda vajavate taimede kasvatamisega. Neil on 13 hektarit freesturbaväljadele rajatud põlde. Seega pole alust soovituste usaldusväärsuses kahelda. 
Turbakihi soovituslik paksus erineb kahes allikas ilmselt sellepärast, et teatud taimed tahavad siiski paksemat kihti. Marjasoo talu info on üksikasjalikum ja seega lähtuksin ise nende soovitusest teha vähemalt 30 cm paksune turbakiht. Võimalik, et nad soovitavad paksemat kihti, kuna tegelevad tootmisega ja neil on suuremad põllud, väikeaia nurka rajatav turbaaed saab hakkama ka 20 cm paksuse kihiga.
Marjasoo talu artiklit oli meeleolukas lugeda, tunda on, et autor suhtub aiandusse kirglikult ja teab, mida erinevad taimed vajavad. Ja kui nad ei saa, mida vajavad, võib tekkida šokk!!

Luua Metsanduskooli materjalide usaldusväärsuse tagab loodetavasti see, et tegemist on õppematerjalidega, mis on koostatud oma ala asjatundjate poolt.


Mida uut teada sain?

1. Kui on liivane pinnas mändidega, ei ole turbaaia rajamine vajalik, kuna taolisel pinnasel kasvavad rabataimed hea meelega.
2. Turbapeenral vajavad taimed vähe vett. Ka need, kes rabas on veelembesed, ei vaja sagedast kastmist. Pigem tuleb hoiduda liigniiskuse tekkimisest.
3. Madalsooturvas on rabaaia rajamiseks täiesti sobimatu. Sobilik on rabaturvas: vähelagunenud, pruuni värvi ja täis kõdunenud taimeosi.
4. Turbapeenar vajab vähe hooldust.
5. Sammal saab kividel kasvama kisselli abil.


Allikate loetelu
http://www.vaskanarbik.ee/Rabaaia-rajamine
http://marjasoo.ee/mustika-kasvatajale/turbaaed/
www.luua.edu.ee/pildid/HAPULEMBESED.doc
https://www.youtube.com/watch?v=oAb2AYVe8R0
http://www.ut.ee/taimenimed

Pildid
http://ak.rapina.ee/liina/pildid/rajamine/turbapeenar/tn_Hansaplant%20016.jpg
http://www.kodu-aed.ee/index.php?nid=395&r=3&page=63&
http://www.inkodu.ee/pildid.php?/3937/uudised
http://www.sadevalja.ee/wp-content/uploads/2014/04/vaccinium-corymbosum-patriot-252x300.jpg
http://www.sadevalja.ee/wp-content/uploads/2015/02/rhododendron-romantica-1-1024x768.jpg

Saturday, April 18, 2015

Põõsaste lõikamine


Eestikeelne nimi
Ladinakeelne nimi
Õitsemise aeg
Lõikamise aeg
Tagasilõigatava osa pikkus
harilik ebajasmiin 
Philadelphus coronarius
juuni-juulipärast õitsemistõitsenud vanemate okste üldarvust lõigata välja 1/4-1/3.
harilik sirel
Syringa vulgarismai-juunivarakevadelpärast õitsemist lõigata vanad õisikud. Samal ajal lõigata välja ka vanad oksad ja juurevõsud. Noorendamiseks varakevadel enne õitsemist lõigata 1/5 okstest u 30 cm kõrguseni maapinnast.
puishortensia
Hydrangea arborescens
juuni-august
märts-aprill
10-30 cm kõrguseks
kurdlehine kibuvits
Rosa rugosajuuni-september
kevadel
Mitte igal aastal. Vanad oksad täiesti maha lõigata, noored kasvud 15-20 cm kõrguselt.
jaapani ebaküdoonia
Chaenomeles japonicamai-juuni
aprill-mai
Pärast õitsemist. 1/3 okstest lõigata ühtlaselt üle põõsa.
jaapani enelas
Spiraea japonica
juuni-september
varakevad märts- aprill
10-30 cm kõrguseks. Õitsemise rohkendamiseks kevadel enne kasvu algust tugevasti tagasi lõigata.
toompihlakas
Amelanchieraprill-maivarakevad või pärast õitsemistIga mõne aasta järel eemaldada vanad oksad noorendamiseks.
läiklehine mahoonia
Mahonia aquifolium
mai
suvel, peale õitsemist
Külmakahjustuse korral kahjutsunud oksad eemaldada, muidu tgasilõikust ei vaja.
harilik põõsasmaran
Potentilla fruticosa
juuni-august
varakevad
Igal aastal kärbitakse eelmise aasta kasve 1/3 – 1/2 võrra
harilik lumimari
Symphoricarpos albus
juuni-september
varakevadel / pärast õitsemist
varakevadel harvendada, pärast õitsemist välja lõigata õitsenud oksi. Noorendamiseks varakevadel 10 cm kõrguselt tagasi lõigata.


Kasutatud allikad
www.aiasober.ee/liigikirjeldused/
http://www.aiaidee.ee/poosapugaja-pohitoed-2/
http://www.bakker.ee/
Eskla, V ja Järve, S. „Puude ja põõsaste lõikamine“. Varrak, 2013.


Tuesday, April 7, 2015

Lillepeenra rajamiseks ja hooldamiseks vajalike tööriistade ja materjalide kataloog

1. Aiakäru Clint 90 l

Käru 1-rattaline plastik 90L Clint
Mugav ja käepäerane üherattaline käru. Plastik teeb käru kergeks. 
Kasutamine toimub aastaringselt, kui on vaja aias hooldustöid teha või midagi raskemat transportida.

2. Aialabidas Fiskars
Aialabidas kumera otsaga Fiskars
Kumera otsaga labidas sobib peenra äärte lõikamiseks ja maa kaevamiseks.

3. Labidas Fiskars Solid 
Labidas Fiskars Solid teravaotsaline
Terava otsaline labidas sobib paremini maa kaevamiseks või suuremate püsilillede istutamisel augu ette kaevamiseks.
Lillepeenra ettevalmistamiseks tuleks sügisel see läbi kaevata ja umbrohtude juured eemaldada. 

4. Aiahark Fiskars
Hark on kerge, seega teeb töö lihtsamaks. Käepide on kaetud plastikuga, käepärane kasutada.
Kasutatakse pärast labidaga kaevamist, et mulda kobestada ja rohkem umbrohujuuri kätte saada.

5. Kobesti Quikfit Fiskars
Kobesti QuikFit Fiskars
Käepärane ja väike, samas tundub üsna laia tööpinnaga.
Võib kasutada, kui peenar on hargiga läbi kaevatud. Kas sügisel peenra tegemise ajal või kevadel peenart külviks ette valmistades.

6. Istutuskühvel Gardena 
Istutuskühvel Gardena 8cm
Pikk ja terava otsaga, mugav ja hea sügavamate aukude tegemiseks.
Kasutamine kevadest sügiseni istutustöödel.

7. Kõblas Quicfit
137572
Kaks erinevat kõblast ühes, väike ja mugav kasutada.
Kasutamine läbi suve, kui tekib umbrohtu.

8. Muruserva lõikur RM-M
3312000
Poolkuuraud peenra ääre korras hoidmiseks ja umbrohu peenrast eemale hoidmiseks.
Kasutamine läbi suve vajadusel.

9. Reha DR-M 35
1658000
Tavaline metallreha sobib peenra pinna tasandamiseks ja peenarde ümbruse korrastamiseks. Metallist reha on üldiselt parem kui plastmassist. Plastikust rehad on nõrgad, töö võtab rohkem aega ja plastik võib kergemini painduda ja murduda.

10. Minireha Multi-star
2993006
Väike reha on hea peenravahede puhastamiseks lehtedest, umbrohust ja prahist. 

11. Sibulaistutaja
productDetailsN
Sügavusskaalaga, automaatse vallandajaga käepidemel. Kasutatakse sügisel.

12. Katteloor
Kaitseb külmemate ilmade puhul. Enamasti varasuvel, kui on öökülmasid või liiga otsene päikesevalgus.

13. Lilletugi
Sobib püsi- ja suvelillede toestamiseks. Silmatorkamatu, samas vastupidav.
Kasutamine enamasti suve teisel poolel ja sügisel, kui kõrgemad lilled vajavad toestamist.

14. Sibullillede istutuskorv
Teeb sibulate istutamise ja uuesti mullast välja võtmise lihtsamaks ja mugavamaks.

15. Kastekann 10 L
Kastekann 10L roheline
Mahukas ja kerge, laia otsikuga.
Kasta tuleb peenart enne külvamist, kui muld on kuiv. Hiljem vajadusel, aga eriti tuleb mulla niiskust jälgida põuasel perioodil.



Kasutatud allikad

http://www.aiamarket.ee/
http://www.bauhof.ee/
http://www.hortes.ee/
http://www.pmkaubamaja.ee/
http://www.stokker.ee/








Friday, January 23, 2015

Uurimus multšide, väetiste, geosünteetide, nende omaduste ja kasutamise kohta



Multšid


1. Orgaanilisteks multšideks loetakse koorepuru, turvast, puiduhaket, murulõikmeid, puulehti jms. Taimede kasvuks on need alati paremad kui sünteetilised multšid. Need parandavad mulla niiskusesisaldust ja varustavad taimi orgaanilise väetisega, tänu millele areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik. Mulla pinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut. Pärsivad ka umbrohtude kasvu ja vähendavad herbitsiidide kulu. See on oluline keskkonnakaitse seisukohalt, kuna mürgid satuvad pinna- ja põhjavette.
Orgaanilised multšid vähendavad mullatemperatuuride suuri kõikumisi, mis tekitab taimedele stressi. Hoiavad pinna soojemana talvel ja jahedamana suvel. Nad aktiviseerivad mulla elutegevust ja meelitavad ligi vihmausse. Aeglustab ka kevadel maa sulamist, mis lükkab taimede õitseaega edasi. See vähendab öökülmade kahjustuste ohtu. Vähendab ka erosiooni ning alandab tallamisest tekkivat mulla tihenemist, mistõttu võib teda kasutada suure koormusega aladel muru asemel.
Orgaanilised multšid aitavad vähendada ka haiguste levikut, kuna vähendavad taimede kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral.
Multšitud pinnast on lihtsam hooldada, kuna umbrohtu on vähem, kaob vajadus iga-aastase kaevamise ja sagedase rohimise järele.

Orgaanilise multši korral tuleb aga kindlasti lisada lämmastik- või segaväetist, kuna multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente.  

Kõige enam kasutatakse orgaanilistest multšidest okaspuu koorepuru. See sobib ka dekoratiivseks katteks muu multši peal. Muudab mulla happelisemaks. Kui kasutatakse ainult koorepuru, peaks paksus olema 5-7 cm. Taimede juurekael tuleb jätta vabaks. Alumised kihid kõdunevad, seega tuleks kihti aeg-ajalt uuendada – vana multši võib mulda kaevata või riisudes eemaldada.
Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, põõsaste ja hekkide alla jämedam ja paksem kiht (7 cm). Kui paigutada mulla ja multšikihi vahele multšiloor, aeglustab see kõdunemist. Samas takistab kangas hapniku liikumist mullas ja muld hakkab paakuma, seega tuleks kangast kasutades pind hoolikalt ette valmistada. Mullale võiks lisada kohevuse parandamiseks komposti ja liiva või kergkruusa.
Aianduskeskus Hortes pakub peene- ja jämedakoelist männikoorepuru, 80 liitristes pakendites.

Roosipeenrasse sobib multšina pigem turvas. Paksus võiks olla 8-10 cm. Eelmisel aastal pandud multšikihi võib kevadel mõneks ajaks eemaldada, et kiirendada mulla sulamist ja juurte kasvu. Taimede juurekael tuleb jätta multšimisel vabaks.







Biolani kasvuturvas on väetiselisandiga turbasegu harrastusaednikele, mis sobib külvamiseks, istikute kasvatamiseks, lillede ja köögiviljade aluspinnamullaks ning pinnaseparanduseks. Turbale on lisatud lupja ja väetisi. Ei ole taimehaigusi ega umbrohtu.








Biolani põhiturvas on puhas hele rabaturvas, mida ei ole väetatud ega lubjatud. Looduslikult happeline, ei ole umbrohuseemneid ega haigustekitajaid. Sobib ka juurviljade ladustamiseks ja maaparanduseks.
Kekkilä talvekaitseturvas on vähelagunenud vetthülgav turvas, sobib külmakartlike rooside, rodode, elulõngade ja püsikute katmiseks külmade saabumisel. Neutraliseerimata, ei sisalda väetisi. Kui turba alla pakasekaitsekangas laotada, saab kevadel turba kokku koguda ja uuesti kasutada.







Hansaplant pakub Eesti Turbatoodete Kasvuturvast. Orgaanilise aine sisaldus on 98%.
Kasutatakse seemnete idandamiseks, ettekasvatatavate taimede külvamiseks pikeerkastidesse, potistamiseks ning pitilillede ümberistutamiseks. Sobib taimedele nii kasvuhoones kui avamaal.









On ka Kekkilä turbaplokid turbapeenarde rajamiseks, turvas talvekaitseks ja Biolani kasvuturvas. 


Männiokkad on dekoratiivne ja õhuline multš, aga sobivad ainult happelist mulda vajavatele taimedele, kuna tõstavad mulla happesust.

Kõrreliste nagu põhk, pilliroog, kõrkjad, hundinuiad kasutamine multšina aitab taimedel eriti hästi omastada lämmastikku. Kihi paksus 7-8 cm.

Puulehed on multšina tõhusad, kuid neil on mitmeid miinuseid – nad ei ole eriti dekoratiivsed, neid on keeruline ühtlaselt jaotada, tuul võib lehed eemale kanda, tuleks lisada lämmastikväetist. Kiht peaks olema 5-7 cm. Kõdunevad 2-3 kuu jooksul ja siis tuleb need mulda kaevata või ära riisuda. Purustamata puulehed kõdunevad aga aeglaselt, seega tuleks neid enne kompostida.
Murulõikmete puhul tuleks piirduda 2,5-3 cm paksuse kihiga, paksem kiht ei lase enam õhku läbi.

Kui kasutada saepuru, peaks see olema eelnevalt 2 aastat seisnud, sest selle ajaga lagunevad saepurus sisalduvad taimede kasvu pidurdavad ühendid. Paksus peaks olema 2,5-3 cm. Ei soovitata maasikakasvatuses, kuna kleepub marjade külge.

Multšina võib kasutada ka haljasmassi, näiteks kõrreliste ja punase ristiku segu. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed hästi lämmastikku, ristik aga aitab omastada fosforit ja kaaliumi.


2. Mineraalne multš on kiviklibu ja killustik. See sobib hästi näiteks alpiaeda või modernsesse aeda. Aianduskeskus Hortes pakub müügiks kergkruusa, mida saab lisaks multšimisele kasutada ka drenaažina. Tegemist on keemiliselt neutraalse materjaliga, mis on vastupidav nii külmale kui niiskusele.















3. Sünteetilisteks multšideks loetakse peenravaipu, multšiloore, geotekstiile jms. Nende eeliseks on lihtne paigaldus, väike hooldustööde maht ja soodne hind.



Geosünteedid ja kattekangad

Peenravaip on väga pikaealine vett ja õhku läbilaskev must polüpropeenkangas, mis on märgistatud ruudukestega, et hõlbustada taimede istutamist võrdsetele vahekaugustele. Maasika- ja köögiviljapeenardes kasutatakse seda sageli ilma täiendava multšikatteta, haljastuses aga lisatakse koorepurumultši või dekoratiivkillustikku. Materjalil on UV kaitse, mis teeb ta vastupidavaks mitme hooaja vältel. Tarbeaiast eemaldatakse see tavaliselt pärast saagi koristamist.
Enne paigaldamist tuleks peenravaip ette valmistada ja väetada. Taimede istutuskohtadesse lõigatakse terava noaga ristid, mille kohale kaevatakse süvendid ja istutatakse taimed. Peenravaiba võib katta dekoratiivmultšiga või peita selle ääred mulla alla.


Eraldi taimekultuuridele on mõeldud eemaldatavad multšikiled: maasikakile on 0,06 mm ja kurgikile 0,04 mm paksune polüetüleen. Maasikakile on UV kaitsega, kurgikile mitte. Nende plussideks on varem valmiv saak, suurem saagikus ning väiksem vajadus kasutada kemikaale, kuna kile takistab umbrohtude kasvu ja toitainete väljauhtumist mullast. Miinusteks on aga varasem õitsemine, mis muudab taimed öökülmade suhtes tundlikumaks ning raskendatud on hilisem väetamine. Viljade kvaliteet langeb pärast teist saagiaastat. Selle vältimiseks tuleks kile alla paigaldada tilk-niisutussüsteem.




Multšiloor ehk tekstiilmultš on UV-kiirguse suhtes vastupidav mustakiuline polüpropeenmaterjal. Laseb vett läbi. Kiirendab noorte taimede juurdumist, hoiab pinnase niiske ja sooja, aitab hoida vajalikku niiskusastet, tõrjuda umbrohtu ning eraldada haljastuses erinevaid pinnakihte – näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras. Multšilooriga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või geotekstiiliga kaetud peenras, aga ta laguneb mõne aastaga ja vajab uuendamist. Takistab tigude tegutsemist taimede vahel.
Ette valmistatud pinnasele laotatakse multšiloor, millesse on terava noaga lõigatud istutusaugud, servad kinnitatakse mulla või muu materjaliga. Ilutaimede puhul kasuatakse lisaks ka koorepuru või dekoratiivkillustikku.

Scandagra pakub Agritexi tekstiilmultši. Tootekirjeldus on sama, mis Hortese lehel. 


Mulla soojuse ja niiskussisalduse hoidmiseks, öökülmade eest kaitsmiseks ning kahjurputukate vältimiseks kasutatakse katteloori. See on õhuke, väga kerge, valget värvi polüpropüleenikiududest kangas. Seemned idanevad kiiremini, kui külv kattelooriga katta. Varajase saagi saamiseks varakevadel soovitatakse 23 grammist ehk talveloori, kuna see on tihedam, tugevam ja vastupidavam.
Aitab stabiliseerida öise ja päevase temperatuuri kõikumisi – loori all jahtub päeva jooksul soojenenud maa aeglasemalt.
Paigaldatakse otse mulla pinnale, kasvavate taimede puhul otse taimedele. Ei tohiks olla liiga pingul. Servad võib kinnitada mulla, laudmaterjali, kividega vms. Kui loor pole hästi paigaldatud, võib ta tuule käes rebeneda.


Haljastuses ja teedeehituses pinnase tugevdamiseks, külma kaitseks ja umbrohu tõkestamiseks kasutatakse geotekstiili ehk filterkangast. See on polüpropeenkiududest vett ja õhku läbilaskev vastupidav hallikas viltjas kangas. Eraldab üksteisest pinnasekihid ja tõkestab maapinna külmumisest tulenevaid kahjustusi. Kui on erosioonioht, kaitseb filterkangas pealmise kihi kadumist voolava vee mõjul. Tugevdab ka varisemisohtlikke piirkondi.
Enamasti kasutatakse teda alusmaterjalina tänavakividest teedel ja terrassidel, liiva- või kruusateedel, drenaažitöödel, kalletel, liivase pinnase viljakamaks muutmisel, liivakastide ja istutuskastide vooderdamisel, astmikel, veesilmade alusmaterjalina, tiigikile paigaldamiseks, mänguväljakute kuivendus- ja tugevdusmaterjalideks.
Hea materjal liivasel pinnal, kus teda võib paigaldada kohaliku pinnase ja juurde veetava kasvupinnase vahele. Mullakihi paksus kanga peal peaks olema minimaalselt 20 cm. Kui aga tahta muuta mudaseid tiigikaldaid liivaseks, võib asetada kanga talvel jääle ja katta liivakihiga. Jää sulades langeb kangas koos liivaga mudakihi peale. Kangas on tiheda struktuuriga ja muda ei pääse sellest läbi.


Suurte puude juurte eemale hoidmiseks istutusaladest või vundamentidest kasutatakse juuretõkkekangast. See on väga tugev ja jäik pruunikas geotekstiilile sarnanev kangas. See võimaldab taimi istutada ebatavalistesse kohtadesse, nt killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Turbaaia rajamiseks hea vahend. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurde ümbert, samas filtreerib üleliigse kastmis- ja sademete vee. Laseb vett läbi, kuid ei kõdune ega mädane.




Aianduskeskus Hortes pakub filterkangaid, juuretõkkekangaid, katteloore, maasikakilesid, tekstiilmultše ning varjutus- ja tuulekaitsekangaid.


Multši valik oleneb eesmärgist, pinnasest ja taimestikust. Ükski variant pole teistest oluliselt parem, kuna igal multšil on erinevad omadused. Taimede kasvu aladel on kindlasti parem kasutada orgaanilisi multše, aga neid võib vajadusel kombineerida sünteetiliste kangastega.
Isiklikult eelistaksin võimalusel Eestis toodetud orgaanilisi tooteid, eriti kasvuturvast. Kangastest ei kasutaks aias selliseid, mis looduses ei kõdune, nt juuretõkkekangaid. Need on küll vastupidavad, aga kuna nad ei kõdune, saastavad nad loodust ja ma leian, et nende kasutamine on õigustatud ainult teede ehitusel. 


Väetised

Mineraalsetest väetistest on saadaval aia üldväetised, mis sobivad nii avamaal kui kasvuhoones kasvavate köögiviljade väetamiseks, ilutaimede ja lillede väetamiseks aias ning põhiväetisena enne muru külvamist.
Eraldi väetised on marjadele, õitsvatele taimedele, rohelistele taimedele, rododele, roosidele, kaktustele, okaspuudele, tsitruselistele, orhideedele ja murule. Samblaeemaldajaga muruväetis vähendab lühiajaliselt mulla pindmise kihi pH, mis muudab sambla pruuniks, lämmastik aga kiirendab muru kasvu. 
Eraldi on pikaajaline aiaväetis ja sügisväetis.

Orgaanilistest väetistest on olemas istutus- ja sügisväetised, köögiviljaväetised, kartuliväetised, muruväetised, mereadru ekstrakt, kanasõnnik, biokompost ning loodusväetis, mis sisaldab mereadru ja kanasõnnikut.


Valik mineraalväetiseid Hortese aiakeskusest:



Marjaväetised sisaldavad marjakultuuridele vajalikke elemente. Sisaldavad halle graanuleid, mis alustavad toitainetega varustamist kohe ning rohelisi graanuleid, mis on kaetud vaigukihiga – see teeb eraldumise pikaajalisemaks. Tagab toitained 3 kuuks.








Väetisepulgad õitsvatele taimedele sisaldavad õistaimedele vajalikke põhi- ja mikroelemente. Toimeaeg on 100 päeva. 











Rodoväetis sobib kõikidele hapulembelistele taimedele. Hallid ja rohelised (vaiguga kaetud, pikaajalised) graanulid tagavad toitainetega varustatuse kolmeks kuuks. 









Roosiväetis sisaldab roosidele ja õitsvatele põõsastele mõeldud põhi- ja mikroelemente. 










Kaktustele ja sukulentsetele taimedele mõeldud vedelväetis sisaldab rohkesti kaaliumit, mis kiirendab kasvu ja tugevdab rakkude struktuuri. 
Sarnaseid vedelväetisi on ka tsitruselistele ja orhideedele (sisaldab väävlit). 










Orgaanilised:





Istutus- ja sügisväetis sisaldab kanasõnnikut, adrujahu ja melassi. Orgaanilisel kujul fosforit, rohkelt kaaliumit, mikroelemente. Lämmastikku ei sisalda üldse.
















Köögiviljaväetis sisaldab komposteeritud kanasõnnikut, melassi ja korall-lupja. Melassiekstrakt suurendab kaaliumisisaldust. Lisatud on lupja. 
















Mereadruekstakt on vedel taimehooldusaine, mis tasakaalustab taimede toitainekasutust eriti pimedal ajal. Ei asenda väetamist, aga sobib talvepuhkuse ajal taimede pritsimiseks ilma muu väetiseta. 












Biokompost hobusesõnnikust suurendab mulla viljakust. Vabaneb pikka aega. vesi ei uha seda mullast välja. Aktiviseerib mulla mikro- ja makrobioloogilist elu. Rasked mullad muutuvad kobedamaks ja kerged mullad sidusamaks. Paranevad mulla vee-, õhu-, soojus- ja toiterežiim. 










Muruväetis sisaldab komposteeritud broilerisõnnikut, melassi, korall-lupja, jahvatatud adru. Muru ei sammaldu ega vaja lupjamist. 











Baltic Agrol on suur valik erinevaid väetisi, mis on jagatud kuueks suuremaks rühmaks:


1. Põlluväetised (kompleks- ja lämmastikväetised)

2. Avamaa NPK väetised 

3. Vees lahustuvad väetised (tahked, vedelad ja kelaadid). Peamiselt kastmisväetistena kasvuhoonetes, puukoolis või põllul. Osa sobib lehtede kaudu väetamiseks. Kastmisväetamine on kõige efektiivsem väetamisviis, kus toitained lähevad vees lahustunud kujul otse taime juurte piirkonda. Vesi, milles väetist lahustatakse, peaks olema üle 10 kraadi. Toitainete parimaks omastamiseks peaks kastmislahuse pH olema vahemikus 5,5-6,0.
Lehtede kaudu väetamine on kiireks abinõuks, kui ilmnevad toitainepuuduse nähud. Samas on see lühiajaline. Vajadusel võib korrata 2-3 korda 7-10 päevaste vahede tagant.

Pakutavad väetised on Ferticare, Folicare, Krista, YaraLiva Calcinit, Turbo Seed Zn ja Nurticomplex.

4. Täiendväetised võimaldavad optimeerida mulla toitainete bilanssi.
Saadaval on kaaliumsulfaat, superfosfaat, magneesiumi- ja booriväetis, täiendväetis, CropCare NK 13-0-13. 

5. Turbaväetised on NPK-täisväetised kõikidele orgaanilistele substraatidele.
Saadaval on dolomiidijahu, Peatcare, Plantacote ja puukooli püsiväetis.
Dolokivijahu kasutatakse kasvuturba neutraliseerimiseks ja mulla lupjamiseks. Vähendab substraadi happesust. Paraneb toitainete lahustuvus, suureneb kaltsiumi ja magneesiumi sisaldus.

6. Maheväetised on toitainete ja huumuse allikaks maheviljeluses. Sobivad köögiviljade, maasikate, viinapuude, viljapuude, kartuli ja teraviljade väetamiseks. 
Toitained vabanevad järk-järgult kogu taime kasvuperioodi vältel, mis aitab vähendada lämmastiku leostumist juurestiku piirkonnas. pH on neutraalne, ei sisalda patogeene ega umbrohuseemneid. 
Saadaval on Monterra väetised, mille tooraine on 100% looduslik. Spetsiaalselt välja töötatud mahepõllundusele. 
Enne külvamist laotada graanulid mullapinnale ja kastarikkalikult. Võib külvata ka juba kasvavate taimede vahele. 


Bauhofi aiakeskus pakub istutus- ja sügisväetisi, orgaanilisi väetisi (kanasõnnik, hobusesõnnik, mereadru). 
Väetisi orhideedele, õitsvatele lilledele, maasikatele, tomatitele, marjadele, viljapuudele, murule, okaspuudele, kurkidele, toalilledele, kartulile, juurviljadele, roosidele, rododele, sibullilledele. On ka erinevaid universaalväetisi. 

Kaubamärgid on peamiselt Biolan, Kekkilä, Compo, Greenworld, Biopon ja Substral.


Scandagra Eesti AS pakub peamiselt Yara väetisi ning Leedu Arvi väetisi. 
Yara AB on maailma üks suurimaid väetisetootjaid. 
YaraBela Axan on mõeldud pealtväetamiseks taimedele, millel on keskmine kuni suur magneesiumi- ja väävlivajadus. 
ASN - ammooniumsulfaat-nitraat on lämmastikväetis koos väävliga, mis aitab taimel paremini omastada lämmastikku ja teisi elemente. Toimib kiiresti ega imendu mulda. Pealtväetamine takistab väävli mulda leostumist. 
YaraMila nimelised on granuleeritud universaalväetised. YaraLiva väetised sisaldavad vees hästi lahustuvat kaltsiumit koos nitraatlämmastikuga. 
Kristalon väetised sobivad nii avamaa- kui kavuhoonekultuuridele, juurviljadele, lilledele ja puuviljadele. 
YaraVita väetised on mikroelementide segud. Kasutatakse eraldi ja segudes puudushaiguste ennetamiseksja kõrvaldamiseks juurevälise väetamisena. 
PG-MIX kasutatakse turbasubstraatides. Sisaldavad kõiki mikro- ja makroelemente. 











Leedus toodetud Arvi väetiseid on köögiviljadele, murule, lilledele, maasikatele, okaspuudele ja kasvuhoonekultuuridele. 










Hansaplantis on saadaval erinevad Baltic Agro väetised: üldväetis, väetised okaspuudele, murule, rododele, tomatitele, roosidele ja toalilledele. Orgaanilistest väetistest on kanasõnniku graanulid. 

Teine peamine kaubamärk on Compo, kes pakub väetiseid murule ja maitsetaimedele. On ka üldine aiaväetis. 




Kasutatud materjalid

http://www.balticagro.ee/index.dsp?area=73

http://www.bauhof.ee/aed/vaetised-ja-taimekaitse-lisatud.html

http://www.hansaplant.ee/

http://www.hortes.ee

http://scandagra.ee/et/vaetised